Eesti on metsamaa, kuna kolmandik Eesti maast on kaetud metsaga. Metsa müük ja ostmine on seetõttu eestlaste seas väga populaarne. Peamised erinevused kogukonna-, talu- ja sotsiaalse metsanduse vahel saab määratleda järgmiselt.

Talumetsandus: Talumetsandus keskendub ainult puude istutamisele erinevatesse kohtadesse, nagu elamute ja lehmalautade ümbrus ning põllumaade servad.

Sotsiaalne metsandus: talumetsandus on protsess, mille käigus põllumehed kasvatavad oma talu territooriumil puid äriliseks ja mitteäriliseks otstarbeks, samas kui sotsiaalne metsandus on metsade majandamine ja säilitamine ning viljatute alade metsastamine eesmärgiga aidata maaelu, sotsiaalseid ja keskkonna areng.

Kogukonna metsandus: see on tava, mille kohaselt istutatakse puid avalikule kinnistule, mitte eramaale, nagu talumetsanduses. Kõik need programmid on välja töötatud nii, et neist oleks kasu kogu kogukonnale, mitte üksikule inimesele. Valitsus vastutab istikute ja väetiste andmise eest, kogukond aga puude kaitsmise eest.

Metsa kaitsmine toimub sotsiaalse metsanduse ja kogukondliku metsanduse kaudu. Sotsiaalse ja kogukonnametsanduse vahel on väga väike erinevus. Kohalikud inimesed osalevad kogukonna metsanduses, et aidata metsi kaitsta ja parandada. Sotsiaalses metsanduses istutavad ja kasvatavad inimesed ise metsasaadusi, et leevendada kütusepuudust ja muid ressursiprobleeme.